11-12 päev, nädalavahetus.

 Tere taas kõigile ootajatele 

ja pean ütlema, et see on väga motiveeriv, kui tead, et on lugejad kes kannatlikult ootavad, et millal ma järgmise postituse teen.

Eile oli meil siis Tampere külastamise päev.

Kui reedel sellest Wiikide töökojas rääkisime, siis Yrjo ja Ritva vaatasid üksteisele otsa ja nö kutsusid ennast kaasa :D Markus noomis neid, et nad ise ennast kutsuvad, aga meil polnud selle vastu midagi ja pealegi võttis Yrjo taas sõitmise enda peale, mis laseb minul mõnuga Ritvaga lobiseda ja terve sõidu aja sokki kududa. Päeval jälle silm peas ja mina endale antud lubadust täitnud, et iga päev midagi müügiks toota.

Eile hommikul ärgates tervitas meid imeilus karge talveilm, ei liiga külm, ega liiga märg.

Vaade rõdult ja vaade meie majale, mis siis kunagi oli koolimaja ja nüüd on korteriteks tehtud.

Täna kui mina blogi kirjutan tegi Imre söögi ja läks siis jalutama ja mind ümbruskonna piltidega varustama. See näiteks on meil kodu bussipeatus. Ma täielikult fännan neid, need on nii nunnud.

Ma pean tunnistama, et mina ei armasta sugugi, et kõik asjad nii moodsaks muutuvad, et igal pool on klaas ja tänapäevane väljanägemine.

Teel Tamperesse imetlesin taas neid kasemetsi, kaasikuid. Ristin enda jaoks Soome kaskede maaks.

Seekord märkasin ka veidi rohkem mände ja uueks tähelepanekuks oli, et siin kasvab uskumatult palju lehiseid. Olen üsna pea saamas ühe metsatüki omanikuks ja seoses selle Soome reisiga plaanin kindlasti seda korrastades rajada sinna ilusa kasemetsa. Lehistega pean veel pisut nuputama, kuhu ma need enda rõõmuks kasvama sutsan ;)

Ritva oli jälle ära teinud põhjaliku kodutöö ja teavitas meid, et meil on plaanis neli kirpparit, millest lõpuks sai vist kuus, sest osa asusid kõrvuti. Üks neist juba enne Tamperet, nagu eeslinnas. Meil endal oli plaanis ainult Äijänkirppari ja siis mõtlesime, et vaatame jooksvalt edasi. Valdavalt tunduvad siin olemas boksidega poed va punase risti omad ja ringluskeskused, mis on nagu meie taaskasutuskeskus. 

Esimene peatus oli Kirpputori Klaffi & Piironki.

Juba ukselt avanes selline vaatepilt, et ummistasin sisenemise, sest mul oli vaja pilti teha, aga kõik olid väga kannatlikud ja mõistvad. Uksel kohe võttis meid vastu värske saiakeste lõhn. Tuleb ära märkida, et väga paljudes kirpparites on kohvinurk, mida ka päris usinalt kasutatakse.

Esimese asjana maandusid minu korvi kotid värskete saiakestega ja peale ostlemist tegime väikese boksipeatuse kohvinurgas.

See oli kõige erilisem pood üldse oma kujunduse ja teeninduse poolest.

Kahjuks märkan, et olen jälle väga vähe pilte teinud, ei saa minust ikka korralikku turisti.

Mulle nii meeldib kirpparite juures see, et iga kord lähed sa neisse ja mõtled, mul ei ole mitte midagi vaja, ma ei tea, et oleks, ma ainult vaatan. Sageli see ongi nii, aga siis leiad sa asju, mille põhjendad endale, et mul on hädasti neid vaja :D

Kindlasti läks mul sealt tarvis metallist jalanõude riiulit, taldrikute ja kausside komplekti, võtmete kappi ja veel mingit kraami, mis kohe enam meeldegi ei tule.

Imre ostis ainult ühe tassi ja on kaks võimalust, et kas tal on kodus veel rohkem asju juba olemas, kui mul või on tema ootused nii erinevad, et ta leiabki vähe kraami ;)

Seekord märkasin ka rohkem käsitööd. Mul hakkab kujunema oma arvamus soomlastest ja käsitööst, aga olen väga valmis seda edaspidi korrigeerima. Käsitööd tehakse palju, taaskasutus on väga in, aga käsitöö müügis on väga odav. Põhjendasin seda nüüd endale, et kuna paljud teevad, siis ei saagi nagu rohkem küsida. Villased sokid on jalas väga paljudel ja nägin ka mitmetes poodides, et neid rändas ostukorvidesse. Üheks tähelepanekuks on veel, et sokke enne müüki panemist ei viimistleta. Ainult ühes letis olid viimistletud sokid ja seal oli ka märgata kõrgemat kudumisekunsti.

Teisena külastasime Prismas asuvat Kirpputori Silinteri t.

See pood erines teistest sellega, et seal oli arvestatav kogus mööblit. Nii mõnedki asjad olid huvitavad ja ka heade hindadega, aga no kus sa neid lõputult paned...

Seal oli mul hea leid uued nahast saapad oma poisslapsele, kes isegi arvas, et paneb need jalga ja kui leiad midagi oma pere meestele, on see alati hea leid! Tüdrukutega on veel keerulisem :D

Veel leidsin paar korvi ja karpi oma kodu korrastamiseks ja mehe rõõmustamiseks kolm punasest paksust klaasist küünla hoidjat.

Imre leidis üllatava plaadi ;)

Ka selles poes märkasin käsitööd. Puidust pannilabidat oli meil hädasti korterisse vaja ja eriti toredaks tegi need minu jaoks see, et sellise koha peale pole meie tegijad veel kaunistusi teinud.

Üpris selge on nüüd hindu vaadates see, et miks soomlased meie poodi tulles ütlevad, et kõik on nii kallis. Aga, me oleme pika tee käinud, et inimesed õpiksid oma töö eest vähegi mõistliku hinda küsima ja ei saagi eeldada, et kõik peavad ostma. Elu on näidanud, et samas kui soomlasel on midagi tarvis või talle miski väga meeldib, siis ta ka selle ostab.

Imre leidis sellest poest sadultooli, mida ta oleks endale tahtnud, aga kahjuks oli see poe inventar ;)

Kolmas pood oli Äijäkirppis Lualamiäs ja see oli tõesti üks kentsakas pood ja meenutas Eesti vanakraami laatasid.

Sellest poest sain mina ühe uue väikese kohvri, kuhu mahuvad laadale minnes ilusti kõik tarvikud.

Imre suutis endale shopata peotäie tööriistu.

Veel üks tore leid oli selles poes. Mul hädasti oleks selliseid kõrvarõngaid vaja, aga kuna neid kohe pole vaja ja ma hakkan juba rahaga tibake kitsiks muutuma, siis tegin omale pildi ja loodan, et ehk on neid võimalik ka edaspidi tellida.

Siis käisime sipsti üle tee kierutuskeskuses, kus oli jällegi palju mööblit, aga ei miskit hingele.

Hingele leidsin suure riputatava küünlalühtri, kus peal oli hirvepea kujutis ja see sobib imehästi meie mökki sauna terrassile.

Siis sõitsime viimasesse kohta läbi linna ja pean jällegi ütlema, et tegemist on sümpaatse väljanägemisega linnaga. Majad ei ole hirmus kõrged ja ka uued majad sulanduvad hästi loodusesse. 

Kentsakaks nimetas Ritva seda, et keset linna, praktiliselt linna südames, on tehas. Sain aru, et linn on kasvanud ümber selle. Suurtest korstendest tuli suitsu, haisu ei olnud ja miski silma ei riivanud.

Suure järve ääres oli mingi ehituspiirkond ja kai peal olid ridamisi katete all jahid talvekorteris. Tekis kodune tunne vaatamata sellele, et tegemist on järvega.

Viimaseks ostlemise paigaks oli taas üks kierutuskeskus ja Punase Risti kauplus. Punase Risti poe kõrval oli osakond, kus olid käsitöötarvikud, kangad ja kõik muu käsitööga vähegi seostatav. Selle eraldi osadeks olid veel valmis käsitöö letid ja vintage riiete osakond.

Paraku pidin tunnistama, et Punase Risti poest ei leidnud ma midagi.

Arutlesime Imrega, et kas nüüd on "kõht" shoppamisest nii täis, et mitte midagi enam ei leia. 

Ma isegi olin endaga rahul, et nüüd on siis sellega ühelpool ja saab rahulikult kodus arvutitööle keskenduda ilma, et kirpparid kuklas kipitaks.

Aga nagu öeldakse, jumal naerab, kui inimene plaane teeb.

Loivasin mina üsnagi tülpinult viimasesse poodi ja jäin esimese väljapaneku juures aega parajaks tegema, isegi korvi ei viitsinud võtta. Leidsin kapi servalt vanamoodsa 0,5m mõõdupulga, ma pakun, et kanga mõõtmiseks.

Silm lõi särama ja läksin juba palju rõõmsamalt keppi vibutades edasi uitama.

Imre nägi mind ja uuris, et kas sellega on hea kellegile vastu näppe virutada, meenutab küll pisut kaardikeppi ;)

Ah, mis ma siin ikka pinget kruvin, panen teile pildi ka :D

Järgmisena tõstis meeste osakonnas üks mees meeste jopesid stangelt välja ja mulle meenus, et üks mu vendadest tahtis parkat. Loivasin ligipiires ringi ja kui ta selle käest pani, siis sirutasin käe ja siirdusin tiba eemale saaki uurima. Üldiselt vaatasid mehed mind seal osakonnas tiba imelikult. Ühtegi teist naist ma tõesti ei näinud, aga silti ka ei olnud, et minna ei tohi. Tegin oma saagist pildi ja sain heakskiidu. Nüüd oli mul juba näpuvahel kaks asja, üks nendest nii suur, et pidin kätt ebamugavas kõrguses hoidma. Pean tunnistama, et meeleolu oli juba üsna ülev. Järgmisena ringi loivates silmasin Marimekko punaste lilledega kangatükki. Seda olin lootnud leida, et viia reisikingiks emale. No mahtus seegi veel näppude vahele. Ainul paar vahet oli veel jäänud, aga ka sealt paistis leid. Vanamoodsad paksust klaasist 0,5L Carlsbergi õlle klaasid. No mu Hiiumaa korteris on just need puudu, et külalistega klaas kosutavat GT juua. Neli neist mahtus ka veel kuidagi kätte. Sellest vahekäigust leidis Ritva mind taarumas ja aitas mul koorma kassasse vedada. Oi ma olin rahul :D

Tõe huvides pean tunnistama, et kodus asju ümber pakkides õnnestus mul üks klaas ära lõhkuda ja nüüd siunan ennast, et ma kõiki ära ei võtnud. Sindrima koi, need ei maksnud ju midagi.

Siis siirdusime veel restorani 200g pippuripihvi sööma, mis oli imehea. 

Peale sööki naersin, et mulle peab nüüd rattad alla panema.

Oli imetore päev, ägedate leidude ja hea seltskonnaga!

Ja tänane Imre 11km pikkuse matka jahisaak :)

 

Homme kohtume juba taas mööblilainel,

Nele ja Imre.