14 päev, teisipäev.

 Tere taas meie lugejatele.

Täna hommikul oli minul juba tuju palju parem, aga Imre jällegi ütles, et temal oli täna selline sossu päev, et õiget hakkamist nagu polnud.

Imre lonkis taas oma kummutiplaatide juurde ja mina tüdrukute juurde.

Imrel oli täna päeval ka pisukesi uusi samme. 

Esiteks sai ta uute tappidega taas tagasi liimida ühe kaunistusposti osa. Ehk seekord see nüüd jääb ka korralikult.

Siis sai ta teha peenemaid liimimistöid.

Uue asjana sai ta teha pragude parandusi vahapulkadega. Soojendas ta seda näppude vahel mudides.

Teise uue asjana kasutas ta viimistuspliiatseid plommide toonimiseks.

Imre on täis lootust, et paari päevaga saavad tööd nende kummutite plaatidega ühele poole ja ta saab näha midagi uut ;)  See on olnud tal sõna otseses mõttes SUUR töö. Suur pind ja palju erinevaid probleeme, mida lahendada, aga ta saab endale öelda, et on andnud suure panuse niivõrd olulise asja parandamisesse.

Minu päev algas sellega, et arvasin end veidi aega vaatavat kuidas Sanna teeb järgmiseid Smolna toole, millest ühte tegi eelmisel nädalal ette kõige suuremate kogemustega Mirka.

Veel ei jõudnud ma uurida, et mis ruumis need toolid käivad ja otsida ka raamatust pilti selle ruumi kohta. Homme püüan meeles pidada!

Sättisin ennast Sanna tööd jälgima, kui Heini ütles, et eelmisel nädalal olin teinud tegelikult sama asja  Kissan-Pissan Bidenmeieri sohval ja võiksin ka nendel toolidel teha. Ma tundsin nii suurt rõõmu, et mind usaldati ja olin üli-tähelepanelik ja -püüdlik. Ja nii need asjad peesse ju lähevadki...

Heini seletas tööetapid selle tooli juures mulle veel üle ja alustasin tööd.

Esimeseks tööks oli traatide paigaldamine, mis tundus ju lihtne. Mõõdad välja vahed, märgid ära rihmade asukohad ja nende keskel asetsevad traatide asukohad, lõikad välja sobiva pikkusega traadid ja kinnitad traatide tagumised otsad seljatoe all. Ja algasidki probleemid...

Traatide jaoks peaks lööma alguses saridesse naelad, kinnitama seljatoe poolse otsa, pingutama traadi ja keerama ümber esisaris oleva naela...Traat peab jääma nii pingesse, et sõrmitsedes toob kuuldavale basskitarri tumeda maheda plönni, aga ....kuna tool on kerge ja pingutada on raske, tool on valmistatud kõvast puust ja naelte löömine oli üli keeruline, siis minu pingutatud traat ei teinud mingit plönni, vaid oli keskelt näpuga nügitav ühele ja teisele poole. Kasutasin, pingutusest ja pettumisest tulenevalt, ära oma viisakapoolse ja soome keeles mõistetava, nii eesti- kui soome keelse sõnavara, endal pettumusest pisarad silmis. Mulle sai usaldatud nii vastutusrikas töö, nii kuulsate toolidega ja ma ei suuda traatigi pingesse vedada. Sannal ja Heinil oli minuga täna lõbus.

Heini tuli mulle appi ja tegi plaani ümber. Võtsin kõik uuesti lahti. Me ei kasutanud naelu, vaid teistsuguste pikemate ja lühikese seljaga klambritega  klambripüssi. Kinnitasin ise sellega traatide tagumised otsad ja siis kui olin ettevalmistused teinud, tuli Heini ja vedas mul traadid pingesse, et sain ka teised otsad kinnitada. Otste topelt kinnitamise ja viimase paigaldamisega sain jälle üksi hakkama. Iga traadi kinnitamise järel kontrollisin plönni kõla ja see juba rõõmustas kõrva :D

Oluline märkus, on hea kui su kõrval on abivalmis sõber!

Järgmisena tuli traatide vahele vedada ja kinnitada rihmad. See töö tuli mul juba paremini välja ja seekord ei pidanud rihmade otsi ilusaks ära peitma, vaid need jäid kahekorra, kuna need jäävad polstri alla ja moodustavad siis ka väiksemad hunnikud. Ka rihmade pingesse vedamisel kuulad kõigepealt plönni kõla ja alles seejärel lööd klammedajaga kinni.

Ka seekord sain ma vanduda ja selgitada, et mis on kurat soome keeles. Kuna tegemist on mõnusa rutiinse tööga, siis teise tooli eelviimase rihma lõikasin sobivast kaugusest ilma pingutamata ja klammerdamata läbi ja siis tuligi siunata ennast ja sarvilisis.

Minu üllatuseks pistsid Sanna ja Heini nii kõvasti naerma, et Imre tuli nurga tagant kolmandast ruumist vaatama, et mis meil toimub.

Heini ütles, et nüüd on saanud minust päris polsterdaja, et seda ikka juhtub.

Näh, mingi jamaga saab teenida tiitleid :D

Koi minus väristas kätt raisatud rihmajupi pärast, aga Heini näitas, et kuidas saab sellist rihmjuppi veel piisavalt pingutada ja Ritva näitas  veel teisegi võimaluse ja andis veel soovituse, et sama tooli tagumise risti rihmana saab selle veel edukalt ära kasutada, sest tool on tagant kitsam.

Järgmisena tuli paigaldada kotiriie ja siis aluskangas.

Päeva lõpuks said kahel toolil need kõik etapid tehtud ja alustasin ka kolmandaga, mis jäi ootama hommikut, et saaksin jätkata.

Äärmiselt olulised olid need nipid ja õppetunnid nurkade juures, et ei tuleks välja mingi käkerdis, vaid töö jääks lõpuks välja paistma korrektne.

Olen väga tänulik tüdrukutele ja kõigile teistele siin majas, et nad võtavad aega ja pühenduvad täielikult sinu õpetamisele, kui küsid millegi kohta. Ka mehed jätavad oma tööd pooleli, kuulavad su segases soome-eesti segakeeles mure ära ja pühenduvad su õpetamisele ja aitamisele.

Teine oluline õppetund, mille täna omandasin, oli sodi põrandale viskamine. Alguses oli see õp Janne tundides mulle nii võõras. Ikka koguks ju laua nurgale ühte hunnikusse või viskaks prügikasti, aga kui sa süsteemselt või planeeritult midagi teed, siis võtab see lisaaja ja lisaks!!! kui need juhtuvad olema klambrite otsad, traadi tükid, liiv või kõvem saepuru, võivad need kahjustada kangast, lihvitud puitu või viimistlust. Mööblitükkide lauale pannes, pannakse alla kas fliiskangas või jalgade alla porolooni tükid, et vähendada liikuvust. 

Ja koristamise lahendus on täitsa talutav, lihtsalt teatud tööetappide lõppedes tõmbad prahi põrandal kokku ja jätkad järgmise tööga. Kuna olen üksjagu saanud oma elus õpetust tööohutuse kohalt ja ise pidanud palju töötajaid juhendama, siis on mulle väga sisse raiutud, et tööpiirkond peab ohutuse tagamiseks olema korras ja puhas. Peabki, aga mõistlikkuse piires ;)

Üks märkimisväärne asi on ka see, et laudade pühkimiseks on siin väikesed maisiluuad, aga põranda jaoks põrandkummid. Põrandakummid on väga head, kuna nad on tihkemalt põrandal ja keerutavad üles vähem tolmu. Paberitega koristaja minu sees on väga rahulolev ;)

Ühe asjana tahan veel Wiikide firma tutvustuseks näidata nende tööde eripalgelisust. Oleme siin olles näinud töös lumesahka, papist voodipeatsit, auguga papist ust, velgi, autoistmeid, kontoritoole, koolitoole jne. Täna toodi kanga vahetusse ühe ratastooli inimese spetsiaalselt tema kehale sobiv ratastooli seljatugi. Selle töö tegemiseks olid ette nähtud teatud tunnid, sest selle aja pidi see inimene veetma lihtsalt voodis.

Sanna tegi selle töö kiiremini, kui ta ajaks arvas ja selle katte lõiked olid täiesti erilised.

See koht siin on mulle näidanud, kui erinevaid asju võib selles töös ette tulla ja kui oluline on olla laia silmaringiga, loov ja paindlik.

Tänane päev oli puhas rõõm uutest õppetundidest.

Tervitades,

Nele ja Imre