15-16 päev, kolmapäev-neljapäev.

 Tere taas meie lugejatele.

Eile ma blogipostitust ei teinud, kuna oli üsna täpselt samasugune päev, kui üleeile.

Ainsa erinevusena tundsin, et nüüd pole enam sellist ebalevat tunnet, et mis nüüd juhtuma hakkab või kus mis. Hommikul on selline tunne, et nagu läheks tööle. Töö on teada, tead mis kus asub ja asud toimetama. Ka keeleliselt enam ei ole nii krampis, palju on meelde tulnud ja palju juurde õppinud. Tüdrukutega avastan ennast raadiost tulevale Soome popp-muusikale kaasa laulmas ja tekivad arutelud raadios kostuvate päeva teemade ja uudiste üle. Mulle väga meeldib nendega koos töötada. Mehi häirima lähen ikka kikivarvul, kuna nad on ju mehed, aga nad on väga abivalmis ja viskavad ka vahepeal nalja. Nende kõigi naljade osas olen küll nagu ohmakas, saan aru, et nali oli, aga pean üle küsima, et kus täpselt. Tänane meeldejäävam sõna oli "munapää". Jäin selle sõna üle mõtisklema, hakkasin järjest rohkem itsitama ja lõpuks naersin juba nagu korralik kajakas. Tüdrukutel oli ka naljakas ja siis selgitasin, et mu kunagine ämm kasutas sõna "munajoodik" ja sain selgust, et need on kaks sarnast lahedat sõna. Siis naersin, et esimesel nädalal tuletasin meelde sõnu, nagu põrand ja taldrik, kuidas siin tervitatakse ja nuga-kahvel jne. Teisel nädalal tulid erialased sõnad, poroloon, liivapaber, vatiin, vedrud jne. Ja kolmandal nädalal õpetatakse munapää ja heiparalla (või miskit sellist) selgeks, et mis siis neljandal nädalal tuleb...siis pidid alles õiged sõnad hakkama tulema :D

Täna hommikul lõpetasin mina viimased kaks tooli, millele olin mitu päeva traate pannud, rihmasid pingutanud ja esimesed kangakihid paika klammerdanud. 

See tööetapp sai täna valmis.

Otsisin natukene infot selle kohta, et mis toa toolid need siis täpsemalt on.

Selle kohta on eraldi raamat välja antud. Need toolid on pärit esimese korruse raamatukogust ja kabinetist.

Järgmise kihina läheb nendele toolidele sellisest kõvemast poroloonist kiht. Sanna oli need juba välja lõiganud ja minu järgmiseks tööks oli 1cm servadesse välja joonistada, et saaks servad viltuseks lõigata. Siis moodustub toolile ilus kumer serv, mis toetab tugevamalt viimase kihina tulevat nahka.

Järgmise kihina tuleb veel 1cm poroloon ja siis selle peale halli vati kiht ja siis veel 1cm vatiin.

Ja peale seda tuleb imeilus beez nahk.

Lõpuks näevad need toolid välja sellised...

See üks valmis tehtud tool läks nädala alguses arhitektile üle vaatamiseks ja nüüd on pikad arutelud ja uurimised, et kas needid samade kohtade peale kui enne, millised needid, mis tähendus või tagamõte varasemal neetide paigutusel oli, kui suured ja millised. Tõenäoliselt vaadatakse läbi ports pilte jne.

Igavesti palju nüansse on selliste asjade juures. Näiteks üks uus oluline sõna on veel läikeaste, mille üle saab ka arutleda pikalt, aga nende nüansside tabamiseks jääb minu soome keele oskusest väheks.

Eile leidsin veel ühe tutvustava jutu Soomes olevast kuldajast. Ühel päeval loen selle ka läbi, aga seni pole selleks veel aega jätkunud. Eriti märgiline on see, et ka Haapsalus meie koolis on praegu Prantsusmaalt praktikandid, kes teevad seal kuldamist ja seda oleks väga põnev näha. Soome kuldaja on nii tähtis mees, et tema juurde ei söanda tikkuda. Igaks asjas on oma tagamõte, eesmärk ja aeg. Meie teele tulevad need asjad, mis tulema peavad.

Eile õhtul sai Imre uue viimistuse eelselt lihvida neid Domuse toole, mille esimesel päeval koos lahti olime võtnud ja millele ma hiljem sain uued pehmenduskihid panna ja kanga paigaldada.

Täna hommikul ootasid teda ühe neist suurtest Smolna kummutitest uksed, millest ühel uksel oli seestpoolt spoon lahti ja vaja oli see tagasi liimida. (Kohutav lause tuli, ma tean :D )

Panu näitas talle ette ja edasi tuli ise edasi "ujuda"...

Täna värviti ka esimest korda üle see peene tibi kapp (ei maksa pahandada, nii see mulle tõlkes arusaadavaks sai), mida Imre mingi aeg tagasi lihvis. Algsel kujul ta mulle mingit muljet mingil põhjusel ei avaldanud, aga täna kui märkasin seda valgeks värvituna, kohe pidurdasin ja uurisin, et kust see ilus kapp küll tuli. Saate ise otsustada, et milline variant teile rohkem meeldib ;)

Minu isiklik arvamus on, et vahel võib valge värv saepuruplaadist mööbli väärtust tõsta.

Päeva lõpuks sain mina oma tooli kallale minna ja õnaruste uuristamiseks sain põneva uriseva tööriista.

Nimi jäi teadmata, aga hea riist oli ;) Oma käte üle saan ainult nuriseda, need on sellised nõrgukesed, et kui mehed neid erinevaid riistu näppude vahel hoiavad ja töötlevad, siis mul peab ikka jupp kõvasti laua küljes olema ja kahe käega töö küljes olema. Möödaminnes ma neid vagusid sinna ei uuristanud,

Ise olin jube rahul, aga liivapaberiga kipun ma natukene hoogu minema.

Üleüldse on minu siidinäpu käed täitsa kriimud, alailma on neil plaaster või kaks, täna sain veel korraliku sinika ka. Ma olen ju mitmeid aastaid tegelenud vaid kudumisvarraste hoidmise, raamatu lehtede keeramise ja arvuti klaviatuuri klõbistamisega.

Kui sain enda arvates uuristatud ja lihvitud, ütlesin teistele, et lähen uurin Jannelt, et kas nüüd sai hea. Ritva ütles mulle järgi, et ei ütle see Janne sulle midagi muud, et jo küll see sai ja nii see oligi :)

Aga, seejärel näitas ta mulle, et millele veel tuleb tähelepanu pöörata, mis kohad on vaja veel teha ja lõpuks selgitas, et ainult kuivalt kokku pannes saab teada, et kust miski veel passitamist tahab.

Kui kõik hästi läheb ja üllatusi sisse ei viska, saan homme seda ehk teada.

Ega ma üllatuste üle ei nurise. Siin praktikal olles pole ühtegi halba üllatust olnud, ainult üllatavaid ;)

Ja siin tabas Imre mind blogi kirjutamiselt. Kõht ei olnud tühi, aga midagi head tahtsin ja küll on hea, kui sul on kaasas metssea konserv.

Ja siin on minu blogi kirjutamise moraalne tugi...

Oleme peale pisukest uinakut valmis juba järgmiseks päevaks. Ilmateade lubas ka päikest, et päev veel ilusam saaks.

Tervitades,

Nele ja Imre