Tere taas meie lugejatele.
Sel nädalavahetusel me midagi põnevat ei teinud. Mina tegin meie kodus oma käsitööseltsi töid ja Imre otsustas päevi elavdada jalutuskäikudega.
Kes pole veel Hiiumaa Käsitööseltsi e-poodi külastanud, siis maksab sinna piiluda ;) https://hiiukasitoo.ee/pood/
Siin on pildid Imre jalutuskäikudest...
Pühapäeva hommikul keetsin mina supi ja arvasin, et nüüd on mitu päeva veel hooleta, aga võta näpust, homme lõunaks veel jagub ja siis on jälle uut sööki vaja. See küsimus on meid pidevalt päevakorras, et mis järgmisena süüa teeme.
Mõtete jagamise koht järgmistele praktikantidele. Praktikakoduks soovitaksin valida koha Forssas. Meie koht on küll tööle lähedal, aga poes tuleb siiski käia linnas. Teine asi, et meie tulime kuuks ajaks kahekesi ja siin põldude vahel ei ole kuskile minna. Selleks ajaks kui peale tööd söönud oleme, on õues juba pime ja jalutama minna ei saa. Siin on küll odavam, aga järgmistel soovitaksin väga täpselt enne majutuskohast uurida, et mis tingimused seal on. Teiseks, kuu aega siin olles, kus kuskile minna ei ole, siis on vahepeal raske kui mingit omaette olemise võimalust ei ole . Linnas on võimalus sul minna jalutama, sööma, pubisse, spasse, poodidesse jne. Mina ja Imre koos jalutama minna ei saakski. Juba autost poodi minnes olen sunnitud tal keel vestil järgi jooksma :D
Täna oli meil kollektiivne uimane esmaspäev. Kõik olid kuidagi vaiksed ja unised, aga eks ka ilm oli selline sompus ja päev läbi sadas vihma.
Eelmisel nädalal oli töösse toodud üks tool, millel tapid olid liimist lahti ja täna sai Imre selle lahti harutada, tapid ja tapiavad puhastada ja taas kokku liimida.
Mina sain jätkata oma toolidega. Tänaseks oli teise tooli liim kuivanud ja sain sellele paigaldada vööd
ja traadid, kanga, meriheina ja järgmise kanga.
Kui pesa oli tehtud ja kangaga kaetud, järgnes läbi õmblemine. Kõik loogilised ja kindlad tööd.
Siis tuli mõlemad toolid kindlalt läbi istuda, et merihein veel paremini paika läheks.
Tundusid täitsa mõnusad, arvestades, et eelmisel nädalal oli mul veel ühest toolist ainult peotäis pulki, oli areng minu jaoks rahulolu tekitav.
Ja vot siis läks keeruliseks. Sanna hakkas mulle õpetama serva tegemist. No lähtuda pole seal millestki konkreetsest, puha tunnetuse ja vaatlemise küsimus, et serva moodustuks just õige paksuse ja tihedusega vorst, mis ulatub just 1cm üle serva. Kui vorst on liiga paks või lahja, tuustid seal kotiriide sees oma vorstile prüüliga paksust juurde või ära. Kas ma seda ütlesin, et kogu aeg tuleb jälgida, et istmepadja kõrgus peab igalt poolt sama olema? Ühesõnaga - tunnetus, loovus, võime näha seda mida veel ei ole ja võime tekitada just seda sinna kust see puudu on - mitte üks neist pole minu säravatest pädevustest, aga just seda ma siia õppima tulin.
Päeva lõpuks olin suutnud tekitada ühele toolile kaks enam vähem talutavat servavorsti ja selleks ajaks olid nurgad kõik meriheinast tühjad. Homme saan jätkata. Tänase seisuga tundub see mulle kõige raskem osa sellest mida seni õppinud olen.
Aga siis vaatad kuidas kõrval Mirka päevaga, sim-salabim, sohvale istmepolstri valmis võlub.
No olgu, osaliselt kasutas ta ära vana polstriosa, aga seda oli äärmiselt põnev jälgida, et kuidas see käib.
Selline see tänane päev oli. Ka õhtul oleme täitsa väsinud ja loodame, et homseks jõuab meieni universumist energialaeng, et kõike uut endasse ahmida.
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar