Esimene ja teine päev

 

Tere kõigile,

Meie Imrega asusime 10 jaanuaril 2023 teele Soome kuuks ajaks perekond Wiikide juurde praktikale.

Meie grupist (MR21) olid eelnevalt käinud samas kohas Liina ja Piret ja Keit, aga kuna meil väga palju pole jutustada olnud võimalik, siis jäid meelde nende jutust lihvimine ja mööbli soetamise võimalus ja oma tool.

Saabusime puhaste lehtedena.

Laevasõit Soome oli nostalgiline. Ostsime buffee piletid ja nautisime laeva roogasid kogu nende mõnusas valikus. 

Soome võttis meid vastu lumesudusena.

Sõit laevalt Wiikide juurde oli ekstreemne. Vahetult oli tulnud maha u 20cm lund ja teed olid Helsinkis veel lahti lükkamata. Meie bussil ei ole sel talvel naelrehve, aga järgmisel on kindlasti! Kahe peal lugesime Wase-i, Google maps-i ja märke ja püüdsime Helsinki tipptunni liikluses toime tulla. Raskeks tegi selle see, et sahad olid enamus märgid lund täis pihustanud ja teeolud olid keerulised. Esimesel suuremal ringil, et pääseda sellest kõigest välja, keerasime liiga vara maha ja saime mõned kilomeetrid tasa sõita, aga see oli juba lihtsam. Eesti ringteed on lihtsamad, on ringtee ja konkreetsed mahasõidud, aga siin oli iga mahasõit nagu päike, vähemalt veel kolm mahasõitu. Lõpuks saime linnast välja ja sõitsime keset laia lumesadu ja talvemuinasjuttu. Helsinkist Wiikide juurde on 136km ja see tee oli nagu tagasi jõuludesse. Soomes oli suurim piirkiirus 80km/h ja see tundus väga mõistlik.

Jõudsime kohale õhtul kuuest. Olin eelnevalt neile kirjutanud jõudmise kellaaja ja kohale jõudes nägime ilusat kodu, kus õues lükkas perenaine lund. Esimene lause oli, et nad muretsesid, sest teeolud olid nii rasked. Kiirel ringkäigul töökojas, näidati meile ruume ja anti teada, et pealikud ise on järgmisel päeval Helsingis ja meid võtavad vastu tüdrukud, kes juhendavad meid ka esimesel päeval tööl.

Seejärel juhatasid peremees ja perenaine meid u 2km kaugusel asuvasse majutuskohta, mis on kunagine koolimaja ja näitasid kätte korteri, millest saab meie kodu. Korteris on magamistuba, külm tuba(millest sai meie sahver), köök elutuba ja dušš-wc. Imre kui korralik noormees sai kupatatud eraldi magamistuppa ja mina hõivasin köök-elutoa, sest nagu teada, vajavad naisterahvad rohkem eluruumi.

Peale pisukest mööbeldamist, lõõgastusime pisut ja kebisime siis magma.

Esimene päev.

Järgmisel päeval oli mahti ka oma uut töökohta rohkem vaadata. 

Nummi onju!

Esimesel tööpäeval võtsid meid vastu siis tüdrukud ja üks noormees. Nimedega on veel raskusi, aga meelde jäi Sanna, teise tüdruku ja noormehe nimi vajab veel kordamist.

Tüdrukud tegelevad hetkel äärmiselt põnevate polstertustööga ja esimene, mis silma jäi, oli see, et nad teevad seda pisut teistmoodi. Selgitasid nad, et tegemist on Inglise stiiliga, aga esialgu arusaamatuks jäi, kas see on meie oma või nende oma.

Seda valget kullatud kaunistustega mööblit on siin hämmastavas koguses. Kui ma õieti (olen hiidlane, kui juhtumisi kirjapilt vale on) aru sain on nad seda renoveerinud? aastast 2004 ja see on riigikogu vastuvõtusaali mööbel. Miski seos ka oli välisministriga, aga kuna esialgu soome keel veel pisut uinub, siis 100% tõlke eest pead ei anna. Tohutult vastutusrikas ja austust vääriv töö. Kui seda mööblit katsud, jookseb uhke ajalugu sinust läbi!

Meie esimeseks tööks sai kaubandusülikooli toolidelt katete eemaldamine. Me jumaldame neid tuunitava kõrgusega laudu. Ainus häda on, et meie kasvu vahe on u 20cm...

Tööpäeva lõpus hoiatasid tüdrukud, et täna oli rahulik päev, aga kui peremehed kodus on, siis läheb väga kiireks.

Esimese päeva õhtul käisime u 15 km kaugusel asuvas Forssa linnas Prisma kaupluses, et varuda kodust puuduvaid asju. Must be! ei olnud just krõpsud, aga need olid jumalikult suurtes pakkides :D

Siis saabusime tööpäevast värisevate kätega koju ja Imre valmistas tõelise tudengi eine, makaronid konserviga (olgem ausad, vähemalt on konserv metsast ise koju toodud metsseast!) ja jätkasime sisse sättimist. 

Teine päev.

Järgmisel hommikul olid kohal peremees, perenaine ja perepoeg ja hommik algaski juba väga kiirel tempol.

Jätkasime juba eilsest tuttavate toolide põhjalikuma puhastamisega ja kruvide poltide üle kontrollimise, keermete puhastamise ja lisa kinnitamise või vahetamisega.

Äärmiselt oluline oli jälgida, et poltide kaldenurk oleks õige.

Üks kindel õppetund oli, et mina kui naisterahvas sain esimest korda elus kindlalt selgeks, et mis asendis trell keerab sisse ja mis asendis välja! Ja see on väga oluline õppetund!

Juba esimesel õhtul meie asenduskoju jõudes avastasime, et kaks monk-friiki on kokku juhtunud.

Äärmiselt sümpaatne on Wiikide süsteemsus. Minule isiklikult meeldib, et lihvimiseks kasutatav liivapaber on tagant porolooniga, mis teeb tegutsemise palju mugavamaks. Üritan seda ka endale leida.

Lõuna pidamiseks ja kohvinurgaks on olemas hea varustusega köök ja sööginurk.

!  Eriti armastavad nad Eesti komme ja eriti Maiuspala ja Tallinna komme!

Hommikut alustatakse kohviga sisse juhatades, koos peetakse lõunat ja paar tundi hiljem on kohvipaus.

Kogu aja on tunne, et oled pere liige ja peremees ütleb, et emand juhatab kõike.

Emand on nagu kõikide ema, hoiab kõigel emalikult silma peal.

Siis järgmiseks läksid meil Imrega tööd lahku.

Ette ja taha vabandades küsisid nad, et kas Imre võiks aidata neil lõpetada tööd lumesahaga, et saaks selle järgmisel päeval eest ära. 

Kuna perepoeg Markus teeb ka autode värvimistöid, siis tuleb neil ette selliseid asju.

Saha sise- ja keermeosa olid roostes ja siis pidi lumi sinna jääma kinni. Kui see on korda tehtud, siis pritsib vint lume sahast välja tee äärde.

Imre aitas roosteseid kohti lihvida värvimiseks ette valmistada (teipimine).

Minu järgmiseks tööks sai paaril toolipõhjal paranduste tegemine, milleks kasutati kiirliimi ja kiirkuivatit ja selgitati, et tegemist ei ole ajalooliselt väärtuslike toolidega ja vaja on tagada kiirelt nende kasutuskõlblikkus. 

Järgmisena sai Imre veel ühe isaste inimeste töö, milleks oli rekka esiosa värvimiseelne karestamine, mille lõppeesmärgiks oli selle värvimine tellija firma värvi.

Kõikide asjade kruntimine sai tehtud tööpäeva ajal, lõppvärvimise teeb perepoeg peale tööpäeva lõppu, kui krunt on kuivanud.

Minu järgmiseks tööks sai eelnevalt puhastatud toolide osadele uute poroloonide välja lõikamine, mida emand Ritva mulle ette näitas. Poroloonid sai lõigatud istmeosale, seljatoe esiosale ja tagaosale.

Kogu tööpäeva jooksul saime jälgida ka tüdrukute polstertustöid, Janne puiduparandustöid ja üks noormees tegi veel vanast viimistlusest puhastamist ja pahtliga parandustöid.

Imre viimaseks tööks jäi Ritvaga nende bussile uue põrandakatte panemine.

Homme hommikul tuleb auto, mis peaks suure portsu asju ära viima ja peremees ja perenaine ise lähevad veel lisaks osasid asju ära viima.

Tundub tulevat taas põnev päev :)

Laupäeval on meil lootus minna pererahvaga ekskursioonile, nii et ei mingit magamist, puhas elukool ja me naudime seda täiega!

Tervitades Nele ja Imre.