Kolmas päev
Kolmas päev algas meil juba natuke enesekindlamalt. Teadsime juba kuhu riided, kuhu toit, näod olid tuttavad.
Esimese asjana läksime üle vaatama lumesahka, mille Markus oli veel eile õhtul peale tööd ära värvinud. Säras teine punasena nagu kirsimari ja esimese tööna aitasimegi teibid eemaldada ja siis juba kruvisid mehed voolikud ja muud "asjad" sinna külge.
Markus on hämmastav mees, värvib saha ära ja siis tuleb mulle mööbli juures tehtavat õpetama. Neid kahte asja nagu ei taipakski ühe mehe juures siduda.
Hommikul jõutakse kohale, perenaine on juba kohvi valmis teinud ja istutakse kõik koos päevaplaane tegema. Ei istunud ainult perenaine ja perepoeg, kes sebisid. Tänane hommik oli eriline, kuna ootasime autot, mis viis ära posu diivaneid, tugitoole ja laudu. Pererahvas oli pisut elevil ja tegi ettevalmistusi. Valmis pandi pehmendused asjade vahele panemiseks, tehti selgeks järjekord, et mis ja kui palju asju tellitud bussi peale läheb ja mis viivad nad ise ära. Üsna tuttav oli tunne, kui nad ohkasid, et teist päeva järjest tuleb Helsinkisse (u 2h) minna, et nii pikk sõit. Kõlas nagu Hiiumaalt mandrile mineku planeerimine ;)
Siis oli järsku buss kohal ja huvitav oli jälgida, et kõik teadsid, mis tegid. Kuna Imre oli lisaks, siis Janne seisis vahepeal keset tuba ja laiutas käsi, et harukordne hetk, kui tema ei pea midagi tegema.
Kuna peremees ja perenaine olid jälle ära, siis Imre jäi sujuvalt Markusele juhtida ja mina tüdrukutele.
Esimese hooga vahtisin lihtsalt kuidas tüdrukud tööd tegid. Nad teevad veidi teistmoodi, kui meil ja hea oli küsida, et miks just nii ja nad siis selgitasid. Ühtteist tahan ka ise kodus proovida.
Ja kui kiired nad on ja kui tundlikud käed, kogu aeg silumas, patsutamas ja siis käiakse veel oma istmikuga kiikudes kõik üle, et paika muljuda.
Esimese tööna sain välja lõigata pisut lumememme kujuga vatiinitükid, mida ma esialgu küül sobitada kuskile ei osanud.
Siis pandi mulle valmis liimipüstol, näidati ette ja anna tuld!
Vaadates tundus see lihtne, aga see püstol minu käes... ja tuleb lasta servad esimesena üsna täpselt täis ja siis keskelt. Sama porolooniga.
Siis pooled kokku suruda ja täpselt!!!, et jääks piisavalt üle servade ja kataks need ära.
No kõlab lihtsalt ja loogiliselt, aga mina tundsin ennast nagu lasteaia meisterdamise tunnis.
Kui seda tüdrukutele ütlesin, kõlas laginal naer üle toa ja nad lohutasid mind, et selle püssiga tulebki harjuda. Mnjah, jahipüssiga on teistmoodi küll :D
Veel üks lohutus oli, et täna on reede, siis kipub päev venima ja asjad vussi minema, aga esmaspäev pidi olema selleks, et reedel untsu läinud asju parandada.
Siis oli minu kord naeru lagistada.
Lõpuks sain ma siiski kõik liimitud ja servad korrastatud ja oma koha leidis ka väikese lumememme kujuline vatiin. Selgus, et see käib seljatoe osal üle ülemise serva, et serv ilus ja ühtlane jääks.
Kõlab ju loogiliselt onju ;)
Lõpptulemusena ei pidanudki mu töö hirmus olema vaid kõlbas küll.
Kohvipaus!
Jäin kauemaks nokkima oma tööd teha, aga veidi aja pärast tuli Markus mind kutsuma ja siis jätsin endale edaspidiseks meelde, et kui on paus, siis on paus.
Eks olen minagi töö- ja puhkeaja seadust lugenud ja eks need pausid on ikka põhjusega ette nähtud.
Tore on ka nende juures see, et sel ajal jutustatakse ka muust. Kellel mis plaanid nädalavahetusel jne.
Vahepeal käisin ka piilumas, et mis Imre ka teeb, et jälle mõni rauast asi kätte saadud, aga ei.
Imre oli ühest kapist Markuse abiga kõikvõimalike tükke kätte saanud ja tegeles lihvimisega.
Selle pisikese lihvija kodustaksime me mõlemad kohe ;)
Tegemist pidi olema ühe peene tibi kapiga, mis on saepuruplaadist.
Neiu soovis, et kapp saaks väljast hall ja seest roosa.
Mõtlesime kohe Grigori peale :D
Järgmisel hetkel oligi tööpäev juba läbi ja tüdrukud sättisid koju, aga Imret polnud kuskil näha.
Otsimise peale leidsin ta süvenenult pahtliga mässamas
Enne siia tulemist ostsin endale Soome-Eesti sõnaraamatu ja lubasin endale, et iga päev tutvun mingite uute sõnadega, aga seni pole veel mahti olnud. Siiski tuleb keel järjest rohkem meelde ja õpin ka teistelt uusi sõnu. Nt täna oli tonttu, tegemist siis päkapiku/haldjaga, kellest tuleb tavaliselt juttu, kui miski kadunud on. Ka raadiot kuulates saan juba pisut aru ja saame tüdrukutega mingitel teemadel arutleda, esimestel päevadel kostis raadiost minu kõrvale ühtlane mulin.
Üldiselt oleme mõlemad täna õhtuks nii väsinud, et väga kulmegi ei liiguta.
Paneme vaimu hommikuks valmis, sest homme läheme pererahvaga Turusse ostoksilla ;)
Kui me just ennast väga ära ei väsita, teeme järgmise postituse juba homme, et jagada oma shopingupäeva muljeid :)
Nele ja Imre
Kommentaarid
Postita kommentaar