Neljas ja viies päev, puhkepäevad!

Tere märga, vihmast ja tuulist pühapäeva Soomest porgandimõisast 

Oleme kuulnud, et meil on ilm samasugune sant nagu teil.

Meie tänane hommik algas tiba hiljem ja aeglases tempos. Natuke sai kodu jälle puhtamaks küüritud ja seejärel tegi Imre pannkooke. Umbes tunni kulutasime, et üle kontrollida kõik praktikaga seotud kohustused, dokumendid ja kulutused. Järgmised korrad maksab poes Imre :D 

Eile oli meil shoppamise päev. 

Yrjol ja Ritval oli plaanis Turus käia mööbli tegemiseks kaupa toomas ja nad küsisid, et kas soovime kaasa minna, et käiks ka kirpparites. Ritva oli teinud meile korraliku eeltöö ja oma tütrelt Susannalt, kes elab Turus, uurinud paremate kirpparite asukohad. Yrjo rääkis, et tema amet on kogu aeg autojuht olla, kuna nende buss on nii suur, et sõiduauto lubadest selleks ei piisa. Ise viskas veel nalja, et kui linnas sõita, on buss liiga suur, aga nii kui vaja mööblit vedada, siis on buss kohe väike ;)

 

Teekond kestis üle tunni ja auto aknast avanes suurepärane vaade mööda libisevale Soomele.

Hästi ilusad on nende kaasikud, ilusad sirged tüved. Palju on ka ilusaid kuuski, tunduvad kuidagi sihvakamad, kui meie omad ja väga sageli on kased ja kuused läbisegi. Suuri korraliku tüvega mände olen näinud ainult meil töökoja taga metsas, segamini valdavate kaskede ja kuuskedega. Forssas on hästi palju kasutatud linnahaljastuses püramiid-tamme või vähemalt sellena ta autoaknast praegusel ajal mulle tundus. Üldiselt tunduvad metsad olevat hästi hooldatud. Mulle väga meeldivad tee ääres need kaljuesed seinad, neil kasvavad samblikud ja väikesed jändrikud männid. Olen varem Soomes jahil käinud ja väga palju on aktiivsetes loomade liikumise kohtades, piiratut tee aedadega, et loomad teele autode ette ei jookseks. Jahile minnes sõidetakse väravast sisse ja sulgetakse enda järel värav. Endal õnnestus selle teekonna jooksul näha ühel põllul kahte rebast ja teisel põllul nelja kitse. See metsateema tundus väga põnev, aga esialgu jäid selle teemalised küsimused veel esitamata. 

Samuti meeldivad mulle väga Soome majad. Need on nii sümpaatsed puidust, hoolitsetud ja armsad. Neil on vahele jäänud nõuka aeg, mil sai ehitatud meil palju minu jaoks koledaid maju. Samuti ei hakka silma peaaegu üldse modernseid maju va suurtes linnades, aga seal on see loogiline ja ei riiva ka silma.

 

 Esimene peatus oli siis kauba peatus ja oi küll oli põnev.

Sellest poes oli müügil asju alates ilunaeltest, tööriistadest, poroloonist kuni erinevate polsterdustöös vaja minevate kangasteni ja kõike muud, mis sinna vahele veel mahub.
Kauplemine käib vist ainult ettevõtjatega, aga meie saime loa omale ka mõned asjad tänu oma pererahvale soetada ja mõlemad Imrega ihaldasime just seda klambrieemaldajat ja mina veel neid tugevaid nõelu ja Imre tangikesi.
Rõõm esimeste ostude üle oli suur!


Esimene kirppari oli Punaisen Ristin Kontti. 


Seal oli kõike. Algas ilusate väljapanekutega nõudest, mis võttis mul kohe käed värisema ja jätkus paremal pool riietega, vasakul edasi nõud, tekstiil ja mööbel. Kõige taga plaadid, raamatud ja tehnika. Imre muidugi kadus plaatide, tehnika ja mööbli osakonda.


Sellest poest jäi Imrele silma kiiktool, millele ta ka kaasa tassis.
Sellest ja selle korda tegemisest, saate pilte näha edaspidi ;)
Mina leidsin kaks motiividest heegeldatud laualina 10 euri tk, mille hind ise tehes ja müüa üritades oleks vähemalt 300. Suurepärast kangast toolipõhjade tegemiseks ja emale kingituseks kommipurgiks suure konjakiklaasi. Lisaks veel jalaga toreda õlleklaasi, ühe plekist valge kandiku ja halli leivakasti.
Riided olid minu jaoks nii kallid, et see asi peaks ikka eriline olema, et seda sealt osta. Sama hinnaga saan uue päris poest ja neid ma vaadata ei viitsinud.
Pean tunnistama, et väljusin poest käte värisedes, suutmata uskuda oma vedamise üle ja õnnelikuna nagu troll :D


Teiseks poeks oli ühe keskuse keldrikorrusel asuv 1 Länsiykkösen kirppis.

Seal oli boksisüsteem ja üsna koheselt paelus minu silma huvitav ilus raamatuvirn.
Lähemalt vaadates ilmnes, et tegu täitsa äratuntava 1001 ööd sarjaga ja sinna ta minust jäi :D

Teisena püüdsid minu pilku kootud sokid. Uued, aga viimistlematta.
Hinnad uskumatult odavad, nii et ma ei imesta enam, et kui me käibemaksu juurde paneme, siis soomlased ütlevad, et on kallis.



Selles poes oli minu saagiks minu kallile taks Moonale uus tekstiilist reisipuur, punane puidust tikutopsihoidja, puidust valge veinikast ja veel tekstiilist ja plekist karpe, kuhu saan käsitööstaffi panna.
Yriol ja Imrel oli pood muidugi kaks korda kiiremini läbitud, aga meestehoid oli täiesti olemas ja meie Ritvaga saime vahepeal oma saaki nende juurde jätta.

Järgmine oli Kirppis-center, mille parklas Imre järsku takerdus.

Põrutasime Ritvaga edasi ja uurisin möödudes, et mis tal juhtus.
Yrjo jagas biiti ja oli jäänud Imre juurde pidama.
Imre vastas uskumatu näoga, see on ju Volvo.
Pidasin siis ka kinni tunnistasin ta leidu ja nõustusin, nii oli kirjas.
Imre oli nagu naelutatud sinna ja olin sunnitud nentima, et see meile kaasa ei mahu.
Olin täiesti ilmselgelt mõistmatu naisterahvas ja "partypuuper".



Tegemist oli hiiglasuure keskusega, kus teine pool oli MiniHinta pood.
Selles poe kuulsin ka eesti- ja vene keelt.
Imre läks Yrjo ja Ritvaga kõige pealt poe ees asuvasse kohvikusse ja mina asusin kohe uudistama, kuna oli oht, et mul võib minna kauem ja kohvisoolikas mul kogunisti puudub.
Selle poe saagiks oli mul jälle üks heegeldatud laualina, seekord ümmargune. Kaks valget keraamilist väiksemat kaussi, mis sobivad meie Soome koju pudrukaussideks ja mis hiljem sobivad mu Hiiumaa koju, kaks käsitöö keraamilist kaussi suvilasse ja jälle muidugi plekist karpe.
Oma sõnu süües, ostsin endale imeilusa rohelise väga sooja parka. Ma pole üldse mingi firmade asjatundja, aga Ritval oli silma küsida ja tuli välja, et tegemist Tom Tailory kaubamärgiga.



Imrel läks ka väga hästi, tema leidis portsu vinüülplaate ja võib nentida, et kriips oli tal üsna kõrvuni ja teatas, et ta pidi ennast üsna tagasi hoidma.
Aususe huvides annan teada, et sellest poest väljus viimasena Imre :D
Aga kohe peale kassasid oli kohvik, kus saime teda oodata ja Ritvaga saaki võrrelda.
Ritva saagiks oli neli imeilusat punast praetaldrikut ja pean tunnistama, et ei ole mina inimlikest pattudest prii, tundsin pisut kadedust. Nende taldrikute eest oleks saanud ma kodus mehe käest kiita, kes on Kihnu Elliga ühest parteist: Kõik värvid on ilusad, kui nad on punased!





Viimaseks kirppariks olime juba kõik üsna väsinud ja näljased ja selleks oli Hassinen kirpputori.
Selles poes oli kõige rohkem mööblit, aga ei miskit, mida päriselt oleks tahtnud ja ka hinnad tundusid meile kõigile kõrged.


Mina leidsin täitsa toreda lauariistade kohvri. Kõikidel toredad puidust sabad ja heas olukorras, aga leides lõpuks hinna, mis ei olnudki 53, nagu alguses silma jäi, vaid 490, tegi mul põlv nõks ja enda üle itsitades kebisin odavatemale jahimaadele.


Imrele jäi muidugi silma muusikakeskuse, aga põlgas ka kalliks. 


Puutöömaailmast oli ka minul üks korraliku hinnaga leid, mille puhul pidin lausa silmi punnitama, prille otsima ja pagema. Selle tulemusena võin nentida, et ma olen ikka üks rikas pruut ;)
Muide, juhin tähelepanu nugisenahast mütsile. Kahju, et ma paremat pilti ei teinud. See oli tehtud tervest nahast ringidesse keerates, nii et oli näha ja ilusasti ära paigutatud ka käpad ja nugise peosa. See näitas mulle suurepärast naha väärtustamist ja ära kasutamist. Iseasi kas ma tahaks ringi käia, selgelt ära tuntav nugis peas. Ses suhtes, et ei tahaks, aga kütitud looma on maksimumini väärtustatud ja see väärib ära märkimist.


Sealt leidsin ka metallist grilltarvikute kohvrikese. Grillimise riistad saab mul mees omale ja kohvrisse saan mina polsterdamise nõelad panna. Muidu torgivad rambad kogu aeg.

Mina olen tõeline naine ja hirmus õnnelik :) Siin on näha suurem osa minu saagist.



Järgmisena siirdusime Susanna soovitatud restorani, kus me Imrega võtsime küüslauguleivad oliividega, mis osutasid saiadeks ja küüslaugu olid nad vist unustanud või oli sool küüslaugu pildiga purgist. Oliivid olid imehead ja Imre vist pisut lootis, et ma oliive ei söö, aga valmistasin talle pettumuse ja nõudsin oma osa kätte.
Pearoaks tellisime mõlemad loomaliha medium küpsusastmes, Beranise kastmega ja nagu Soomes ikka, siis friikartulitega. Liha oli suurepärane!!!, kastmes võis aimata mingit sarnasust lubatule, aga poleks menüüs seda kirjas olnud, siis poleks ka aru saanud ja friikartulid Soome headuses. Kusjuures pean tunnistama, et vähemalt selles restoranis olid need paremad, kui enamus Eesti söögikohtades.
Suurepärase liha juurde käis suurepärane punane vein, hmmm meeldiv lausa meenutada.
Teenindajad restoranis olid meeldivad, üliviisakad ja asjatundlikud va meie teenindaja, kes meenutas mulle Padjaklubi sarja Kristiinat...
Õhtusöögi lõppedes küsis Yrjo, et ka saaks arve tasumiseks nõusid pesta ja mina rääkisin neile, et enamuse oma tööelust teenindajana töötanuna, imestasin oma esimeste soomlastest klientide puhul, et miks nad nõusid kõik pesta tahavad. Ritva selgitas, et see on vanade meeste nali ja Yrjo noogutas väärikalt muiates, mnjajahh. Järele meenutades, pidin tõdema, et tõesti olid need vanemad mehed. 


Kuna minu soome keele rääkimisest on juba päris kaua aega möödas, siis pidevalt on vaja ka abimehi kasutada, sest jutukas inimene ma ju olen ja kui vähegi aru saad, siis ei saa ju asi selle taha jääda, et sõnu ei tea.



Järgmisena sõitsime sama maja 9 korrusele magustoidu lootuses, kust avanes suurepärane vaade uuendatud turuplatsile, mida sain pildistada kahjuks vaid liftist. Ritva rääkis, et nende turud on teistsugused, et neil ei müüda peaaegu üldse käsitööd vaid enamuses toidukaupu ja taimi.
Kuna loodetud koht oli nii inimesi täis, siis otsustasime siirduda järgmisesse kohta jälkiruoka jahile.


Selleks kohaks oli pubi ja magustoiduks oli plaanis õlu. 
Kuna olime Ritvaga avastanud, et meile mõlemale meeldib tume õlu, siis proovisin Ritva lemmikõlut, mis oli tiba šhokolaadine ja pidin nõustuma, et täitsa hea. Pean küll tunnistama, et tiba vesisema maitsega, kui see mis Imre oma töökohas teeb ;)



Kuna ma pole nii ammu enam kuskil pubis käinud ja olen juba mitte esimese nooruses, siis joogikaardil oli minu jaoks ikka täitsa tundmatuid asju ka, aga meenutasin heldimusega, kui Rannapaargus oma tüdrukutega joogikaarti kokku panime.


Pubi wc-s sain suure rõõmuga meenutada õpetaja Eppu ja puidulõiketunde. Pidin hoolega varitsema hetke ja toimetama pikalt käsi pesta, mil kedagi ei ole ja saaksin prügikasti pildistada :D
 

Siis sõitsime Forssasse, käisime toidupoes ja äärmiselt oluline! kõige rohkem hapukoore moodi toode on kermaviili. Mul oli vaja taskurätikuid ja tuleb nentida, et Eestis on nende valik palju suurem.

Lõpuks koju jõudes olime nii väsinud, et peale päevasaagi üle vaatamist suurt muffigi ei teinudki. Imre luges ja mina kudusin ja lugesin ja nii see päev õhtusse veeretatud saigi.

JÄRELTULEVATELE PÕLVEDELE! 
Kui te olete sama suured jutupaunikud, kui mina, siis arvestage blogi kirjutamisele vähemalt tund päevas. Tänane tekst on võtnud üle 3 tunni!



Imre alustas hommikul pannkookidega ja on läbi terve päeva vaaritanud ette toitu meile järgmiseks nädalaks, et oleks mida tööle kaasa võtta.


Uue kohtumiseni homme ja siis oleme juba töölainel!









Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Esimene ja teine päev

30 päev, kool ja kodu. Viimane postitus! Kniks ja kraaps lugejatele!

27 päev, viimane esmaspäev.