Seitsmes päev, teisipäev.

 Tere,

Alustuseks pean kohe ära klaarima ühe võla.

Meie Imrega õpime Haapsalu Kutsehariduskeskuses Mööblirestauraatori erialal teist aastat ja kevadel loodame saada 4 taseme kutsekvalifikatsiooni. Meie grupis on 12 väga toredat inimest. Kolm on enne meid Imrega käinud samas kohas Soomes praktikal ja kaks on praegu Prantsusmaal praktikal. Praktikat teeme ka Eesti ettevõtetes.

Tänane päev läks kohe hooga käima, kuna tööd oli ette teada.

Peale meeskonna hommikukohvi ja arutelu tööde järjekorrast, kadus Imre paremale ja mina vasakule ja ega me väga palju rohkem ei kohtunudki kui lõunal ja kohvipausil.

Imre võttis täna esimesena taas ette koos Panu ja Jannega suure Smolna kummuti pealmise plaadi, millel täna olid plaanis liimimistööd.

 

Minu esimeseks tööks oli lõpetada bidermeieri stiilis sohva puhastamine naeltest ja klambritest.

Tänaseks uurisin Vikipeediast, et Biidermeier on arhidektuuristiil, milleks nimetatakse elustiili, mis valitses Viini kongressi ja kodanlik-demokraatlike revolutsioonide vahelisel perioodil peamiselt saksa kultuuriruumis Preisi kuningriigis, Austria keisririigis ja teistes Saksa Liidu liikmesriikides.

Olen aru saanud, et seda stiili asju käib Wiikide juures üsna palju.

Tuleb ka kooli materjalidest rohkem selle kohta edaspidi lugeda.

Yrjo õpetas mulle mõned uued töövõtted, et oleks lihtsam ja oli ikka küll. Eriti keeruline oli käetugede ilustuste juurest klambrite ära võtmine, kuna peaaegu kuhugile vastu ühtegi tööriista toetada ei tohi, puitklots kriibiks ära viimistluse jne, aga vanem ja kogenud mees oskas anda häid juhiseid.

Hommikul kohe oli meie ruumis näha kahte fuksia värvi kontoritooli, mis on pärit kuskilt haiglast ja tulid katteriide vahetusse. Kuna ma aimata ei osanud, et minul ka nendega pistmist tuleb, ma neid ei pildistanud. Sanna ja Yrjo võtsid need lahti ja kui olin oma sohvaga ühele poole jõudnud, sain järgmiseks tööks neile uued vatiinid katteriide alla lõigata, lahtine poroloon õieti tagasi liimida ja siis ka uus vatiin paika sättida ja liimida. Kõik need ümarad vormid on toredad küll, aga ümber nende materjale sättida on ikka peen lugu. Äärmiselt tähtis on, et täna ma liimimise juures midagi ei unustanud, aga aususe huvides tuleb tunnistada, et tõenäoliselt kulub mul kaks korda rohkem liimi ja vähemalt kolm korda rohkem aega kui Sannal. Kuna ma üldse ei salli, kui mu käed mustad on ja liimimisega ma selle kindlalt saavutan, siis olen kogu selle protsessi kestel üsna pahur.

Kui Imre oli kapiga ühele poole saanud, siis sai ta järgmiseks neli tooli, millel tuli kontrollida, kas tapid peavad ja vajadusel need üle liimida. Pitskruviga tõmbas ta lahti olevad tapid nii lahti, kui sai, puuris tapi alla augu ja süstis sinna liimi. Seejärel pandi tool pitskruvidega kinni ja jäeti kuivama.

Tüdrukud on otsustanud, et aitab mul sisse elamisest küll ja järgmiseks tööks sain haigla tooli seljataguse sirgele ja nö lihtsale osale kanga panemise. Ma väga pelgan, et keeran midagi tuksi, aga see pidi harjutamiseks väga hea olema. Heini näitas mulle samm- ja detail haaval esimesega ette ja teise sain teha ise. Tuli välja küll ja sain kiita ka veel :)

Poole kiitusest edastan õpetaja Reelikale, kes on meiega juba oma võlukunsti pisut jaganud.

Rääkisin tüdrukutele, et kõige rohkem kardan õmblemist, kuna no nii keeruline on neid ilusaid sujuvalt kaarduvaid ja keeruliselt sirgeid õmblusi teha ja sõnad selle kohta olid samad, kui õpetaja Jannel. Tuleb lihtsalt õmmelda ja õmmelda, siis hakkab tulema.

Üldiselt hakkab mulle selgeks saama, et minu käppadega sobib vist ikka kõige rohkem polstritöö. Tahan muidugi puutööst ja viimistlusest ka rohkem teada ja nendega vajadusel hakkama saada, aga nende nauditavasse õnnestumisesse minu käppade tundlikusega, on mul vähem usku.

Päeva lõpus leidsin ühest nurgast veel ühe huvitava mööblitüki ja läksin Heinilt uurima, et mis asi see on. Ma ei suutnud sellele nime anda. Heini ütles soome keeles, et see on tema murelaps ja peavalu ja näitas mulle oma telefonist pilti, et milline see oli enne osalist lahti võtmist välja näinud.

Täpselt ei suutnud temagi sellele nime anda, kas see on tugitool või diivan või nende kahe ristsugutis. Igatahes on tegemist peene asjaga ja ka see on pärit Smolnast.

Igatahes on päevad tööd ja põnevaid avastusi täis ja iga järgmist päeva ootame veel seni suure põnevusega ja hommikused koosolekud on alati põnevad, sest ühtegi asja ei tehta algusest lõpuni vaid need liiguvad inimeste vahel ja vahel läheb mõne meie jaoks veel avastamata asjaga järsku kiireks.

Juba homme uued väljakutsed,

Nele ja Imre.